Kas ajakirjanduse eetikakoodeks vajab värskendust?
,

Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi koosolekul, kus olid kõneks meedia vastutuskohustuse instrumendid (media accountability instruments), tõusis teemaks ka ajakirjanduse eetikakoodeks. Tartu Ülikooli ajakirjandusprofessor Halliki Harro-Loit pakkus ASNi liikmena välja, et juba 15 aastat kehtinud koodeks vajaks kaasajastamist. Võrreldes 1990. aastate keskpaigaga, mille väärtusi koodeks kannab, on nii meedia kui ka ühiskond edasi arenenud nii tehnoloogiliselt kui ka arusaamadelt. Nii tulid ka esile mõned aspektid, mis koodeksi puhul võiksid vajada mõtiskelu: interaktiivsusest tulenevad probleemid (kommentaariumid jm) ja samuti professionaalse ajakirjanduse eristamine ja eristumine oleks täiesti uued teemad. Lisaks vajaks olemasolev väärtustik ajakohastamist, näiteks ajakirjaniku ja toimetuse vastutuse proportsioonid eetiliste printsiipide rakendamisel, aga ka kirjapandud väärtuste selitamine. Praegu on ju deontoloogilise ja teleoloogilise eetika printsiipide tõlgendamisel vastuolusid - kas lähtuda vaid rangelt reeglitest ilma igasuguste eranditeta või hinnata meedia käitumist tegelikult tekkinud tagajärgede põhjal. See väljendub eriti teravalt koodeksi p. 3.7 puhul.

Esimesed reaktsioonid akadeemilisel arutelul olid pigem ettevaatlikud (nii Pressinõukogu kui ka tegevajakirjanike poolt): koodeks on nagu põhiseadus, mille muutmisega peab olema ettevaatlik. Seda enam et koodeks on töötanud hästi ja ühendab selles mõttes ka ASNi ja Pressinõukogu. Muutmine peaks kindlasti pälvima laiapõhjalise konsensuse, lisaks Pressinõukogu menetlusega liitunud organisatsioonidele hõlmama ka laiemat avalikkust (kodanikuühiskonda), sealhulgas Ajakirjanike Liitu ja ASNi.

17. märts 2012