President kuulutas välja nn allikakaitseseaduse
Delfi materjali põhjal,

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas 10. detsembril 2010 välja palju vaidlusi tekitanud allikakaitse seaduse, mis sai ka üheks argumendiks talle pressivaenlase tiitli andmisel.

Muudatuste peaeesmärk oli justiitsministeeriumi väitel tagada tunnistajana ütluste andmisest keeldumise õigus kõigile inimestele, kes töötlevad ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni.

Seadus näeb ette, et kohtunikul on õigus nõuda ajakirjanikult allikate kohta ütlusi vaid siis, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ning muude menetlustoimingutega kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud.

Seadusemuudatuste teine, võlaõigusseadust muutev osa käsitleb mittevaralise kahju hüvitamist inimeselt vabaduse võtmise ja muu isikuõiguse rikkumise, sealhulgas au teotamise puhul. Seaduse kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitiseks maksta "mõistlik rahasumma", mille määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ning hilisemat suhtumist kahjustatud inimesse.

Ühtlasi võimaldab muudatus kohtul au teotamise, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu samalaadse isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse võtta kahju tekitaja varalist seisundit, et mõjutada teda edasisest kahju tekitamisest hoiduma.

Loe Delfi artiklit lähemalt.

Seaduse toimet näitab kohtupraktika

Ajakirjandusväljaanded näikse eelnõuga leppinud olevat, kuigi Ajalehtede Liit lubas asjaga veelkord pöörduda õiguskantsleri poole. Viimane aga esialgsel pealevaatamisel vastuolu põhiseadusega ei näinud.

Seaduse olemuse, muu hulgas selle, kas see üldse tööle hakkab, näitab ära hilisem kohtupraktika. Tartu Ülikooli ajakirjanduse dotsent Halliki Harro-Loit arvab, et pole põhjust karta, et kohus hakkab sõnavabadust piirama.

"kui vaadata sõnavabadust puudutavaid kohtuotsuseid, siis meil on ajakirjandusvabadus väga hästi kaitstud olnud," arvas ta usutluses Delfile (27. nov 2010).

“Kohtud alles õpivad infoühiskonna võimalusi tõlgendama. Vaatame, kuidas nad hakkavad konkreetseid kaasusi interpreteerima,“ sõnas Harro-Loit. „Mul ei ole põhjust väga karta, et kohtud hakkaksid kellegi sõnavabadust piirama. Ma olen üpris rahulik. Elame esimese kohtulahendini.“
Ta lisas, et nii mõnigi seadus on Eestis uinunud olekus, nagu näiteks reklaamiseadus, mille vastu ka meediaväljaanded ägedalt võitlesid.

Vaata usutluse põhjal tehtud Delfi uudislugu lähemalt.

President jäi vaenlase tiitli suhtes napisõnaliseks

President Toomas Hendrik Ilves kordas tiitli peale vaid varemöeldut. Presidendi kantselei avalike suhete juht Piret Pert ütles Postimees.ee´le, et selle peale jääb vaid üle tsiteerida Ilvese öeldut aasta alguses 22. jaanuaril ajalehtede liidu meediakonverentsil: «Arutelu ajakirjanduse kvaliteedi üle peab olema võimalik ilma, et peaksime kohe kartma süüdistust ajakirjanduse ründamises või sõnavabaduse ahistamises. Selline kaitse ei ole adekvaatne, kui jagame arvamust, et vaba ajakirjandus on osa demokraatiast,» leidis riigipea.

«Ajakirjanduse kvaliteet on minu meelest nii oluline osa demokraatiast, et selle üle mitte arutleda on kahjulik. Kahjulik riigile, ühiskonnale ja demokraatiale. Täpselt nii, nagu on tabuteemad valitsuse tegevuse puhul ohtlikud ühiskonna ja demokraatia tervisele».

Loe Postimehe uudist lähemalt.

______________________
10. detsember 2010