Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 688
Registr. kuupäev 16.11.18
Kaebuse osapooled T.R. Õhtulehe kirjutiste „Leppimatu tüli ümber Annabeli pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse” ja „Väikese Annabeli ema: Kaitseme kindlasti Toivot, nagu tema kaitses meid!” ((J.Haravee, 13.9.18-veeb/14.9.18-paber) kohta.
Sisu maali nimetamine pildiks ja süüdistus väljapressimises
ASN lahend 16.4.19 Lahend: osaliselt tauniv
vastulause osas olnuks mõistlik pooltel saavutada kokkulepe

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas T.R. kaebust Õhtulehe kirjutiste „Leppimatu tüli ümber Annabeli pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse” ja „Väikese Annabeli ema: Kaitseme kindlasti Toivot, nagu tema kaitses meid!” ((Juhan Haravee, 13.9.18-veeb/14.9.18-paber) kohta.

Kaebuse kohaselt on kirjutistes avaldatud kaebuse esitaja kohta ebaõiget informatsiooni (väljapressimine), kuid Õhtuleht ei avaldanud taotletud vastulauset. Kaebaja arvates on ka eksitav nimetada artiklis õlimaali pildiks.

Õhtuleht ASNile oma seisukohta ei avaldanud. ASNi käsutuses pole ka informatsiooni, et toimetus oleks kaebuse esitajale vastulausetaotluse suhtes midagi selgitanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Õhtuleht on vastulause avaldamata jätmise osas rikkunud head ajakirjandustava.

Esimene lugu („Leppimatu tüli ümber Annabeli pildi“) esitab küll valdavalt T.R.-i positsiooni, kuid teatud süüdistused tema suhtes on jäänud siiski vastamata (Toivo Tänavsuu väide väljapressimisest). Teises loos („Väikese Annabeli ema: …“) ei ole kaebuse esitaja seisukohta üldse vahendatud. Väide andmekaitseinspektsiooni kirja kohta on ebatäpne, sest see ei sedasta seaduserikkumist T.R.-i poolt, vaid kirjeldab üldist seadusraamistikku küsimuses, mille Annabeli vanemad olid püstitanud. AKI menetlust ei alustanud ja soovitas pöörduda kohtu poole.

Selles kontekstis olnuks mõistlik, kui Õhtuleht avaldanuks vastulause. Ajakirjanduse eetikakoodeksi p 5.2 kohaselt saab vastulausega parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Vastulauseks ei saa nõuda rohkem ruumi/aega, kui oli kasutada kriitikaks.

Kui toimetus leidis, et taotletav vastulause ei vasta ette nähtud tingimustele, tulnuks toimetusel koostöös vastulause taotlejaga leida võimalus, kujundamaks vastulause vastuvõetavaks nii taotleja kui ka toimetuse jaoks. Kaasuse 538 puhul on ASN samalaadses olukorras märkinud, et kui vastulausega taotletakse enamat kui ilmunud faktide ja tsitaatide korrigeerimist, tuleb taotlejal ja toimetusel jõuda kokkuleppele. Toimetusel kui tugevama positsioonil olijal on selle juures võtmeroll.

Kirjutistes esitatud faktiväidete suhtes on ASNil keeruline seisukohta anda, sest puuduvad protsessuaalsed vahendid tõe väljaselgitamiseks. Toimetusel lasub avaldatava suhtes tõendamiskohustus (EAEK p 4.1), millest tulebki lähtuda. Tõendatud peavad olema ka süüdistused, mida esitab konflikti üks osapool teise vastu.

Sõnade ‘pilt’ ja ‘maal’ kasutamine sünonüümidena ei ole ajakirjanduseetika küsimus.

Prof. Epp Lauk,
esimees

Jalus Esilehele Tagasi