Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 443
Registr. kuupäev 9.11.09
Kaebuse osapooled Keskerakonna Pärnu piirkonna aseesimees Ranno Künnap Pärnu Postimehe kirjutise "Kõige paremini õnnestub Viisitammel valetamine" (K.Vilgats, 6.11.09) kohta
Sisu laim, tasakaalustamatus, emotsionaalne faktidel mittepõhinev süüdistus
ASN lahend 2.12.09 Lahend: tauniv

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Keskerakonna Pärnu piirkonna aseesimehe ja Pärnu Linnavolikogu liikme Ranno Künnapi kaebust Pärnu Postimehe kirjutise “Kõige paremini õnnestub Viisitammel valetamine” (Kalev Vilgats, 6.11.09) kohta.

Kaebuse kohaselt on artiklis emotsionaalselt ja sobimatult väljendatud poliitilisi antipaatiaid ametist lahkuva Pärnu linnapea Mart Viisitamme kohta. Artikkel on ühepoolne ja kuna arvamuslugu konkreetseid fakte ei sisalda, pole võimalik neid ka umber lükata.

Pärnu Postimehe peatoimetaja Hannes Kuusma nõustub oma selgituses, et arvamusartikli toon oli terav ning “piiripealne”, kuid see tugines lehes varem ilmunud uudisele (“Uuele linnavõimule jäävad tasumata arved”, 5.11.09). Kuna linnapea väitis enne valimisi korduvalt, et linnal ei ole probleeme jooksvate arvete tasumisel ning keeldus novembri algul ilmnenud võlgnevusi kommenteerimast, siis oli arvamuskirjutise autoril peatoimetaja meelest täielik õigus nimetada Mart Viisitamme käitumist valetamiseks.

Ajakirjanik Kalev Vilgats lisas, et arvamusartikkel ei saagi olla kõigile meeldiv ja võib olla ka emotsionaalne. “Tikkudes avalikkuses kõrgele kohale, tuleb olla valmis sellekski, kui keegi sind luuseriks nimetab,” selgitas Vilgats.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et kõnealune arvamusartikkel Pärnu Postimehes ei ole kooskõlas hea ajakirjandustavaga.

Kuna ajakirjanduse ülesandeks on kriitiliselt jälgida poliitilise võimu teostamist, on asjakohane, et ajaleht ametist lahkuva linnapea tegemisi kriitiliselt hindab – ja seda ka arvamusartiklis. Õiguslikult võib provotseeritud poliitilise debati käigus olla teotav sõnakasutus ka õigustatud (näit. EIK kaasus Oberschlick no 2 vs. Austria 1997).

Avaliku Sõna Nõukogu vaatleb küsimust aga eetilisest aspektist ning leiab, et üldiste põhiväärtuste (näit. inimväärikuse austamine) kontekstis puudub õigustus sildistavale naeruvääristamisele, sest selline kohtlemine ei rikasta avalikku diskursust ega kaitse avalikku huvi. Pigem on tegu avaliku teaberuumi risustamisega. Kriitikat saab teha asjaomast inimest alandamata.

Prof. Epp Lauk,
esimees

Jalus Esilehele Tagasi