Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 349
Registr. kuupäev 6.4.06
Kaebuse osapooled M.R. (Oy Asianajotoimisto Hedman Osborne Clarke Ab Eesti filiaali vahendusel) SL Õhtulehe kirjutise "Koolipoisi segane surm hüppetorni jalamil" (K.Paas, 19.12.05) kohta
Sisu faktivead, hukkunu ja tema perekonna identifitseerimine, võimaliku enesetapuversiooni põhjendamatu esiletõstmine
ASN lahend 25.04.06 Lahend: tauniv

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas M.R.-i kaebust (esitatud Oy Asianajotoimisto Hedman Osborne Clarke Ab Eesti filiaali vahendusel) SL Õhtulehe kirjutise “Koolipoisi segane surm hüppetorni jalamil” (Kadri Paas, 19.12.05) kohta.

Kaebuse kohaselt on kirjutises palju faktivigu. Kirjutis tekitas hukkunu omastele põhjendamatuid kannatusi. Kirjutis esitab muu hulgas enesetapu sisuliselt ainsa surma põhjusena, pannes valeväidetele tuginedes vastutuse hukkunu perekonnaliikmetele. Samas puuduvad faktid, mis seda järeldust toetaksid. Alaealine hukkunu on ilmunud loos identifitseeritud, kuigi lapsevanemalt polnud selleks luba küsitud. Kaebuses märgitakse, et SL Õhtulehe toimetus oli vestluses kaebuse esitaja ja tema esindajaga valmis õiendama teisejärgulisi faktivigu, küll aga ei tunnistanud eksimust esitusviisis ega lapse identifitseerimisel.

SL Õhtuleht ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et SL Õhtuleht on rikkunud head ajakirjandustava.

Ajaleht on rikkunud mitut Eesti Ajakirjanduse Eetikakoodeksi sätet. Toimetus ei ole taganud, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon (EAEK p. 1.4). Hukkunud nooruki omastele on tekitatud põhjendamatuid kannatusi, muu hulgas süüdistades neid enesetapule viimises (p. 1.5). ASN nõustub kaebuse esitajaga, et sellisel kujul informatsiooni edastamiseks puudus tegelikult avalik huvi. Seda enam, kui artiklis kujundatakse seisukohta, et tegu oli enesetapuga, siis pidanuks toimetus selle käsitlemisest üldsegi loobuma (p. 4.5).

Samas puuduvad kindlad andmed, mis viitaksid üheselt enesetapuversioonile. Seega on selline järeldus ajakirjaniku ja toimetuse poolt meelevaldne, millega pole järgitud faktide ja oletuste selgelt eristatavuse nõuet (p. 4.1). Selline väide on sisulises vastuolus ka esikaane ja artikli pealkirjaga, mille kohaselt oli surma põhjus “segane”. Psühholoog Aleksander Pulveri üldine arutlus enesetappude mehhaanikast on aga artikli lõpus paigutatud konteksti, mis esitab pereliikmetele süüdistuse noormehe hooletusse jätmises (p. 4.10). Sellele viitavad ka artikli väited, mille paikapidavust perekond vastustab. Täiesti sobimatuks tuleb pidada poisi foto kasutamist esikaanel ja artikli juures, nagu pole ka kuidagi põhjendatud hukkunu isiku identifitseerimine (p. 4.8) – sellega vaid suurendatakse perekonnale tekkivaid põhjendamatuid kannatusi, samas kui puudub avalik huvi, mis võiks toimetuse sellist tegevust õigustada.

Prof. Epp Lauk,
esimees

Jalus Esilehele Tagasi